2024 talv ootas mind ees operatsioon, kus mu kõverdunud reieluu saeti sirgeks ning rekonstrueeriti koos puusaliigesega. Kogu protsess oli hirmutav, kuid soov kogetut jäädvustada püsis. Idee sündis meenutades ühe enda varasema põetaja õpetussõnu: “Kui sa siibril ei suuda põit kergendada, tuleb kraanist vesi jooksma panna ja mõelda, et oled keset merd.” Haavad, potitamine ja põetaja vahune kilekinnas – see kõik oli kaamera ühes talutavam. Nõnda olin viivuks võttepaigas, mitte haiglas.


lisaks … katkendid päevikust….